Teine oo rongis labi aetud, ihu nagu hobuseilast leemendav ja kleeouv, kuid opeame vastu. Hommikune kiire piff kiirendas arusaama sihtkohast ning tegi meeleolu kuhjaga paremaks.
Kui kirjutaks seda kirja hommikul olek sminu idee linnast olnud parem. Esiteks oli meie piirivalvur ja vagunisaatjad jummallast muhedad vuntsid ning kui joudsime jaama oli koik tunduvalt kenamad kui lootus peale Bosniat arvata vois.
Esiteks maksis pabagsihoid, mis meile eluliselt oluline koigest 90 kohalikku ehk 1 eur 24h-ks. Vorreldes 8 tunniga Sarajevos mille eest kasseeriti 5 euri. Informatsiooni ja jargmise oo pileti reservaator olid hea inglise keelega muhedikud kellega viskasime nalja ja ajasime kiirelt rehnuti oosoiduga korda.
Belgrad oli suur linn. Mitu miljonit seblast ja muud juuti. Kaisime labi vajalikud kohad nagu parlament, mille vastas 1999 Nato poolt pommitatud majad, mis malestusmargina annavad ainu NATO voimest, Belgradi tsitadel, millest tana vaid varemed jargi ning lai peatanav, mille es9imeses otsas kaunistas yhe eulumaja katust suur siult YUGOSLAVIA.
Kuumust andis termokas varjus 32 kraadi celsiust ning tavaline lounamaine rapasus hakkas tekitama tunnet et nyyd on kodu kaugel. Kui vaadata kaarti ning sellele joonistatud reisi praegust kulgu, saab kerge uhkusega seda kaart kaeda kyll.
Inimesed on samasugused totaalseslt ylbed serbid, kelle uhkus ei lase kellelegi heasti otsa vaadata ega eimesea abi pakkuda. Kui kysid aidatakse. Persse se Belgrade, kunagi ehk tagasi. Edasi Bulgaaria.
7.10.2006
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
No comments:
Post a Comment