Juurop vol.7: Piiratud Sarajevo (ja valkpeatus Zagrebis)

Tere sobrad ja kallikesed!

Tanane postitus tuleb Bosniast, kus ka meie poisid juba aastaid vaatavad et yks vend teisele liiga ei teeks voi Pearu moodi naabrile kaevu ei situks. Saabusime siia rongiga, mis oleks voinud ka olemata olla sest jala olek ssaanud kiiremini ja toenaoliselt ka turvalisemalt. Sarajevo on esimene linn EUst valjas, millesse sellel reisil sattunud. Seda on naha absoluutselt koigest mis siin ymber ringi on. Koige hirmuaratavam ja esmalt ehmatav olid kuuli ja raketiaugud majadel, millede parandamiseks voi lappimiseks pole omanikel pappi.

Masendav on kui palju neid labi taristatud maju ikkagi kogu linna peale on. Iseenesest kauni arhidektuuri ja vibreeriva rahvaga linn naeb valja nagu asja valjasylitatud nats, kleepuv ja ebamaarase olekuga. Inglise keelega on siin riigis pahasti, keegi eriti ei valda, kuid internatsionaalses markide keeles saab selgeks teha nii tylgastust ja roomu, rahulolu ning viha.

Peamiste linna vaatamisvaarsustena on siin filmidest kuulsaks saaud Holyday Inn, kus ajakirjanikud yle maailma peatusid kui toimus Sarajevo blokaad 1992-1995 aastani. See on sama kuju ja varviga nagu varem. Palju ajalugu ja hala nainud ehitis. Teisena pisut vanem lemmik koht sojaajaloolastele ehk siis Frants Ferdinandi tinavahi lopppunkt. Ehk siis koht kus Gavrilo Printsip 1914 killis toonase Austria-Ungari keisri ja alustas I maailmasoja.

Sarajevo 90 alguse piiramisest raakides kaisime ka 800m pikas Tunnelis, mis 3 aastase blokaadi ajal oli ainus tee labi Serblaste piirdeliini et saada linna toitu, jooki, elektrit ja naftat. Ytleme nii et pole midagi karmimat kui vennatapp ning Milosevichi Suur-Serbia plaan oli sama hull kui Hitleri kontsentratsioonilaagerdus voi III Reich.

Linnal on mitu nagu. Kiirelt kasvav keskus kohvikute, restoranide ja muu kaubandusega on ees nii monestki muust linnast ja riigit euroopas, inimesed on uhkelt ja trendikalt riides, kuid samas parallellina liigub ka lokka vaesus. 1 km vanalinnast eemale on selline getto et filmis pole ka sellist pardakki ja vaesust nainud. Kui keslinnas kakerdab ringi nokastunud ema kes oma 5 aastast poega rusikatega kaela ja nakku peksab, et laps nutaks ja selle siis rahva sekka kerjama lykkab, voi kui 10 aastane tydruk tuleb vali kohvikusse ning kahe kaelise liigutusega sulle marku annab et ta votab raha eest suhu siis ei leia ma riigi majanduspoliitilise jarjepidevuse sailimist.

Pole ennast ka 2 peava pesnud ega pykse/sarke vahetanud. Vaatame mis saab.

Edu.