Kiire ylevaade siis vahepeal juhtunust. Krakoist votsime siis esimese oorongi Viini. Kuuene kupee ning esimesed tunded olid ylevad. Et ikkagi hakkab pihta. Edasi on kuu aega ronge ja veelkord ronge.
Keerasime siis teekonna ollel ja veinil korgi maha ning keerasime leivad sisse. Kuna teekond viis labi kauni Tsehhi vabariigi ning siis Austria jebiti meiega oosel niimitukorda passi naitama et ega und ei saanud ning hommikul rookis veel affi naoga vagunisaatja "camooon", et me kiiremini naahui sealt kupeest saaksime. Ma sylitasin tasakesi molema kasutamata padja alla.
Saabusime Sydbahnhoffi ning kell oli miski 6 homikul. Eriti rabal tunne oli korraks, et ei ole kohta, ei ole teada kas saab magamis paiga paarik ooks. Samas oli ka suht kama, sest ega tagasi teed ei olnud enam. Viini inimesed ja linn on kyll kenad ja ilusad, kuid ma ei suuda sellest saksa ja Arbeit Macht Frei teemast ikka yle saada ja kogu see saksamaa ja austria kants on totaalselt vastumeelne.
Esteks magasime pargis 3h ja siis hostelisse. Valjaka suurel soovil kultuuri manustada kaisime Schonbrunni lossis kopitanud mooblit vahtimas, kuid sain naiteks teada et see oli koht kus Kennedy ja Hrustsov ainsama kora kohtusid, enne kui esimene neist tunavahki suri.
Oositi kimasime nagu ikka ja igal pool linna. Esimene ohtu olin ma vaga rahul teemaga et sain Itaalia gelato restos nendega vaadata kuidas sakslased totaalselt murru tallati. Ja ytleme et itaallane pidutseda oskab. Teeme selle tasa kui Itaaliasse jouame.
Igal juhul, mina olin varem Viini vaisanud ning votsin vabalt, jarasin ounastruudlit ja lasin kohaliku veini. Hea komplekt. Muuseas, vahemarkusena pean mainima et siiani ei ole olnud yhtegi kainet paeva. Eriti kurb selleparast ei ole.
Kaisime ka Freudi muuseumis, kohas kus vanaharra elas ja tootas enne Londonisse oma elu viimast talve veetma soites. Kena vanake oli. Dimikul ka raamat temast, lugesime ja nutsime, kui karm oli saatus.
Edasi Ljubljana ja Sloveenia.
Posts
No comments:
Post a Comment